|
Hansavest Tööjõud OÜ kaasomanik ja juht Rainer Paks usub, elu toob meie ellu juhuseid, kuid meie enda ülesanne on osata neid juhuseid märgata ning ära kasutada. Nii vaatab ta ka enda kui ettevõtja elule, sealhulgas mitmetele ebaõnnestumistele, tagasi kui reale juhustele, mis on avanud mitmeid uksi, mille peale ta ise poleks tulnud.
See on ka põhjus, miks ta jälgib huviga uute töötajatega tehtavaid vestlusi, küsides omalt poolt: „Mida Sulle meeldib teha, mida Sa tahaksid teha?“ sest sealt kuuleb tema sõnutsi uskumatuid asju. Seesama suund, et inimesed leiaksid oma tugevused ning tegevused, mis neile rõõmu valmistavad, ja seejärel nendele ka keskenduksid, on tema jaoks päriselt ka oluline. INTERVJUU: Rainer Paks Janek Sirg ja Rainer Paks Kustkohast ja miks tuli idee hakata tegelema renditööjõu vahendamisega? Minu taust on müügitöö. Ses mõttes, et erinevate asjade müük Idas ehk Venemaal, Ukrainas, natuke ka Eestis. Janekiga (Janek Sirg) puutusime kokku läbi sõprade, ta juba ajas seda vaikset paari inimesega. Ta palus appi müügitööd toetama. Enne, kui hakkasime koos tööle, käisime mitu aastat niisama läbi, käisime koos golfi mängimas ja suhtlesime läbi ühiste sõprade. Ühesõnaga, tegime koos rahvasporti ja puutusime kokku ka nii mõnelgi peol, kuni tal oli vaja Lätist äripartnereid leida. Sealt see kõik algas, kuna ma soovitasin talle oma tuttavaid ning seejärel käisime koos seda Läti vahet ehk siis suhtlesime päris palju. Kuna mul oli vaba aega ja Janek leidis, et ma võiksin teda natuke aidata, siis ma tulingi appi. Alguses metalli poole peale, kus vedasin ühte projektijuhti käima. Alguses oli ainult metall ja keevitajad, kuid seejärel hakkasime ka nö tavainimeste vastu huvi tundma ning see töökohtade ampluaa läks suuremaks. Hakkas tekkima kaks eraldi sektorit ja kaks suunda, tegime ka eraldi ettevõtte, kus mina olin juhataja ning Janekiga pooleks omanikud, nii sündis Hansavest Tööjõud OÜ  Rainer Paks. Foto: Mats Soomre, http://www.soomre.com Millist tööjõudu Hansavest Tööjõud vahendama hakkas? Noh, tegelikult sai rent alguse niimoodi, et Janek sai sealt Soomest väikesed tagasilöögid, mispeale tuli ta sealt tagasi ideega, et otsime arste. Siis käisimegi, panime Lätti kuulutusi üles. Samal ajal saime aru, kui diletant Sa oled, kui Sa räägid inimestega asjadest, millest Sa ise väga aru ei saa. Õnneks saime iseenda rumalusest kiiresti aru ning otsustasime, et milleks teha asju, millest me ise suurt midagi aru ei saa. Tegelikkuses on see arstide teema õhus tänaseni, aga seda peab ajama inimene, kes antud valdkonda jagab, sest arstid on sootuks teine tõug inimesi, kes vajavad teistsugust lähenemist ja kompetentsi, mida meil hetkeseisuga pakkuda pole. Ja sealt edasi hakkasite otsima muid oskustöölisi? Janek suundus jah metallitöö suunas ja kui ta metallis abi vajas, siis ma aitasin. Ehk siis teisisõnu, muutsime suunda ja läksime sinna valdkonda, mida me natuke rohkem jagasime. Praeguseks julgen arvata, et seda metalli poolt ei tee päris niimoodi ehk niivõrd professionaalselt, nagu meie seda teeme, rohkem mitte keegi. Selle all pean silmas laborit, mis on täis seadmeid, mille abil saavad kõik oma oskusi näidata ning vajadusel end täiendada. Kust seesuguse labori mõte alguses sai? Eks ikka elust enesest ja sellest, et võtad auto peale viis keevitajat, kes on enda sõnutsi kõvad vennad, ning viid nad Narva tööle, saades juba poolel teel aru, et see, mis nad räägivad, ikka vist ei olegi see, mida nad ka reaalselt oskavad. Selle kõige valguses olen nüüdseks vajadusel appi võtnud keevitusspetsialiste, kes näevad suhteliselt kiiresti ära, kellega tegemist on. Seesuguse protseduuri abil saame ühelt poolt hinnata inimese sobivust ning teiseks on sedasama laborit vaja näiteks siis, kui keevitaja on olnud keevitaja, aga ta pole saanud aasta otsa seda tööd teha. Ehk teisisõnu, vajadusel anname nö järeleaitamistunde. Need on head kohad, et inimene saab koolitaja ja meie valvsa pilgu all oma tunnetuse tagasi ning proovitöö, mis neil vaja hiljem ettevõttes teha, tuleb oluliselt kiiremini ja kvaliteetsemalt. Muidu on nii, et inimene läheb tööle, hakkab katsetööd tegema ning läheb närvi, kuna tal on tunne nagu eksamil ning siis lähebki untsu. Muidugi, siin on ka ettevõtted erinevad. Mõni on selline, et suudab proovitöö protsessi professionaalselt jälgida ja aru saada, kellega tegemist, teine võib olla pole selle nii tugev ning siinjuures ongi meiepoolne ettevalmistus ülioluline. /Rainer vaatab mobiiliekraani ja ütleb talle omase huumoriga: „Korra vastan telefonile, raamatupidaja on millegipärast 15 korda helistanud (naerab). Noh, suurusjärk on muidugi vale, kuid mõte on edasi antud...”/
Lisaks keevitajatele rendite ka muud tööjõudu? Jah, on ka tavatöötajad. Üks meie suurimaid saladusi on see, et meie turuletulek oli buumi alguses ehk siis väga õigel hetkel. Tänaseks on saanud tööjõupuudusest buum, millega paljud tegelevad, kuid me oleme siin juba 5-6 aastat. /Uus telefonikõne, mis läheb kiirelt ja lühidalt, sest Rainer lepib kokku, et räägib mõne aja pärast pikemalt edasi: „Tänaseks oleme õnneks olukorras, kus reaalselt müüki tegema ei pea. Just praegu helistas üks meie endine töötaja, kes vahetas peale lapsehoolduspuhkust töökohta ja sinna jõudes nägi, et meie inimesed on seal. Nüüd helistaski, et küsida, kuidas meil läheb ja mis toimub.“/ Ehk et olete teinud palju eeltööd, et seesugused juhused, nagu just praegu oli, saaksid juhtuda? Ma olen eluaeg seda usku olnud, et juhused mängivad kõige rohkem rolli. Kõik asjad on olnud juhused. Ainus küsimus, mis õhus, on see, kuidas neid ära kasutada. Vähemalt minu elus on küll kümneid näiteid, kuidas esialgu pealtnäha halvast asjast tuleb läbi juhuse suur äri. Sellest ilmselt ka Sinu müügitöö taust ja pikaajaline kogemus? Ma jah olen oma elus müünud nii kala kui plasttopse ja seda kõike suhteliselt edukalt. Minu arvates on hea müügitöö aluseks asja tundmine. Sa ei saa müüa asja, mida Sa ei tunne. Sa ei saa müüa eriala, mida Sa üldse ei tunne. Kui Sa müüd kala, siis Sa pead aru saama, mis nägu ta on, millal ta paha on, millal ta hea on, millal teda tuuakse ja viiakse, kuidas teda hoitakse ja absoluutselt kõik muud detailid. Seetõttu on jah ka siin ettevõttes, eriti algusajal olnud minu põhiülesanne müügitöö ning sealt kõrvalt uute projektijuhtide abistamine. Ettevõtte juhtimisega tegeleb rohkem Janek, kes on seda õppinud ja kellel tuleb see hästi ning edukalt välja. Ometi on ka Sinu enda taust suuresti ettevõtja oma, kust ja millal Sinu ettevõtluse teekond algas? Aasta oli vist 1992/3, kui ma ettevõtlusesse jõudsin. Ei (naerab), tegelikult sai minu ettevõtlus alguse aastast 1985, kui olin koolis nimega Võru Tööstustehnikum. Õppisin mööbli tehnoloogiks. Ja üleüldse, minu meelest äri juurde ei tule, vaid selle juures ollakse lapsest peale. 14-15 aastaselt sealsamas tehnikumis käies läksid millegipärast moodi punased kootud lipsud. Keegi oli kusagilt toonud, Soomest vms. Mina läksin kohalike õmblejate juurde (vist Tarbijate Kooperatiiv Uku või midagi niisugust) ja küsisin, et näete, niisugune asi, kas te oskaksite seda teha ning lasin endale teha. Seejärel küsisin, et kui ma tahaks 10tk tellida, et mis see hind siis oli ja sain teada, et peaaegu sama, mis ühe hind. Sealt edasi, küsides 50tk hinda, sain aru, et see oli soodne, ja nii see läks. Samas, kui ajas veel tagasi minna, siis ilmselt üks mu esimesi tehinguid ehk et äri sai aetud ...mis ma võisin olla, ilmselt 13 aastane, kui suvel põllutööl kogutud rubladest sai ostetud kvaliteetne lintmakk, millega sai ühe lindi pealt teise peale salvestada. Pind oli suur ja kiirus oli suur ja tuli hea kvaliteediga. Neid me siis seal raha eest paljundasime. /Midagi ilmselgelt meenus, sest ta muigas ja silmad läksid särama/ Äri algus oli tegelikult veel varasem, see võis olla 7-8 aastaselt Jõhvis, kus möödus mu lapsepõlv, kui naabri Vova oli meremees ning meremehed ju veavad igasugu asju. Ta tõi Donaldi nätsu, kus sees olid paberid, mida kõik kogusid. Noh, me siis naabripoisiga tegime ka seda äri ja jube hästi läks (naerab). Tänaseks on mul mitu ettevõtet, kuid nendest aktiivne on üks ehk seesama, Hansavest Tööjõud. Teised ettevõtted valdavad ja haldavad kinnisvara, pluss ma natuke aitan nõu ja jõuga veel mingeid asju, kuid mu fookus on siin. Kas Sinu meelest ettevõtjaks sünnitakse või saadakse? Ma arvan, et mõlemad on võimalikud. Eks elu ise õpetab. Enda kogemuse pealt ütlen, et mul on olnud lapsest saadik soov ja oskus midagi maha müüa. Midagi osta ja seda kuidagi väärindada. Kõige kurvem on see, et tänapäeval paljude äri ei loo väärtust, vaid midagi muudetakse lihtsalt kasumlikumaks. Näiteks masinad, mis pakivad kala hästi pisikesteks pakenditeks. Et Sa ostad seda suitsulõhet, 100g, kõik ilus-kena, aga Sa ei saa kala rohkem ning see kala pole ka parem ega teistmoodi. Sa saad lihtsalt selle, et Sa maksad selle kala eest 5x rohkem. Millised on olnud Sinu jaoks suurimad väljakutsed? Tänaseks on minu suurim väljakutse 4 kuune poeg. Seda seetõttu, et mu esimesed lapsed on pea 30 ehk need väljakutsed on juba välja kujunenud, aga nüüd see 4 kuune on väljakutse. See on väga huvitav ja armas. Näen asju sootuks teisiti kui vanasti, mil kasvatamisse suhtuti hoopis teistmoodi. See on jah hetkel suurim ja tähtsaim väljakutse. Aga muus osas. Esimene suurim väljakutse, mis kohe meenub, kuid mis lõpuks läbi juhuse õnnelikult lahenes, oli see, kui olime suure autoga Peterburis. Auto oli kala täis ning öösel tuli 20 kraadi külma, mille tulemusel külmusid kõik kalad puruks. Nad ei olnud pahaks läinud, aga nad oli ikka täitsa katki. Läbi mitme kontakti jõudsin ühte kalatehasesse, kuhu mind soovitati. Kogu loo kulminatsioon oli see, et nad ostsid minu käest kogu kala ära ning küsisid, kas mul edaspidi normaalselt kala ei ole pakkuda? Kokkuvõtteks sai sellest vahejuhtumist alguse üle kümne aasta kestnud kalaäri Venemaal. Hea näide, kuidas üks pealtnäha täiesti untsuläinud ettevõtmine sai aluseks pikale koostööle. Mina nimetan seda juhuseks ja minu asi oli see juhus ära kasutada. Kas niisuguse suhtumisega on Sul olnud võimalik ka kõikvõimalikud suuremad majanduskriisid võrdlemisi kerge südamega üle elada? Minu senine ettevõtluskogemus on viinud läbi kolme kriisi, mis on kõik toonud suuri kaotusi ja samas ka suuri õppetunde. Üks oli vene rubla kriis ning kuna tegime äri Ida-Euroopaga, mõjutas see meid kõvasti. Aasta oli siis vist 1998, kui ühe päevaga sai debitoorsest võlgnevusest 4x väiksem summa, kuna rubla kukkus 4x. Pluss kliendid läksid lõhki ja kadusid ära. Ehk siis jah, valuutariskid ja turu haavatavus on alati teema. Need turud, kus kõik tundub liiga ilus ja ahvatlev, võivad olla väga suurte riskidega. Needsamad kogemused on õpetanud seda, et Sul peab olema natuke rasva, et need halvad ajad üle elada. Samas olen seda, meelt, et kui osata võimalusi märgata, on võimalik teenida ka rasketel aegadel. Tuleb lihtsalt need asjad üles leida. Kasvõi seesama rubla kukkumine 4x, tähendas ju samal ajal seda, et seal muutusid mingid asjad mitu korda odavamaks. Läksime Venemaale ja ostsime hulgi WC-paberit, mis siin maha müüsime. Selles mõttes, et käsi ei saa nagu rüppe lasta, kuna igal hetkel, ka kõige raskemal, on mingid võimalused, ning mis seal salata - kõige suuremad varandused luuaksegi niisugustel segastel aegadel. Mainisid enne kolme kriisi, mis need ülejäänud kaks olid? Teine oli see, kus kõik need aktsad kukkusid kokku ehk siis börsimull, mis lõhki läks. Ja kolmas kriis oli see kinnisvarakriis, mis on üle elatud, samuti teatud kadudega jne. Viimane õpetas seda, et haisu on varem tunda, kui see asi hapuks läks. Hakkas Ameerikast hapuks minema, neid märke me kõik eirasime. Me ikka investeerisime edasi, võtsime laene edasi, natuke peab olema avatum ja lugema märke, mis ka mujalt tulevad. Mis üleüldisemalt kriise puudutab, siis kui ettevõtluses olla, siis tahes tahtmata oled osaline ka nendes kriisides ning seda valdavalt kaotaja rollis. Mis on olnud suurimad väljakutsed Sinu kui inimeste juhi jaoks ning kuidas Sa neid lahendanud oled? Minul jääb ilmselt enim vajaka enda soovide täpsest selgitamisest. See on see, mida ma just täna käisin kuulamas ja koolitamas. Kuivõrd lihtsalt seal need asjad selgeks tehti. Maailma ettevõtete kõige suurem probleem, mis vaevab pea 90% ettevõtteid, on see, et ei osata oma tegelikke soove ja vajadusi kommunikeerida. Selle asemel tegeletakse aimamise ja eeldamisega. Kommunikeerida on vaja niimoodi, et inimene on tõesti aru saanud ehk siis nii teema kui ka põhjus on kenasti lahti seletatud. Mitte ainult käsurida, vaid on olemas ka see algpõhjus ja sisu ja miks, kuna vastasel juhul ei tule sellest pikemas perspektiivis ikkagi midgai välja. Siis nad ei mõtle kaasa, kaotad oma inimeste potentsiaali ning lisaks pole kellelegi sellest tööst ka rõõmu. Tänasel koolitusel said Sa selles osas, nagu ma aru saan, teadmisi ja praktilisi lahendus juurde? Seal jah Elari Kilumets rääkis seda lihtsalt ja praktiliselt, minu jaoks arusaadavas keeles. 1. Määrad kindlaks faktid: tee selgeks, mis Sa sellest mõtled 2. Mis tunne sel ajal valdab 3. Mida Sa tegelikult tahaksid… Näide: mulle tundub, et Sa ei võta kõiki kõnesid vastu ja Sul ei ole aega ehk siis Sa tundud liiga hõivatud ning mida ma tahaks, on leida Sulle abilise, kes Sind aitaks. Lõpetaga eeldamine ning nende eelduste alusel mingite asjade otsustamine. See, mis Sa näed või tunned või mõtled...see üldjuhul ei ole üldse see, mis tegelik olukord on. See on see teema, mis mul seni vajaka jäänud ning loodan, et see meetod aitab mul olla parem juht.  Milline on Sinu arvates hea inimeste juht? Hea inimeste juht motiveerib mitte nii väga sõnade, vaid tegudega, mis ilmselt minu enda puhul jääb natuke vajaka. Seoses lapse sünni ja ilmselt ka vanusega, noh, ei jõua nii palju. Et ei ole alati kell 9 kontoris, kuigi eks meil ongi natuke vabam see värk. Milline juht Sa ise oled? Kindlasti ei ole ma autoritaarne juht. Annan väga palju vabadust ja otsustusõigust. Mulle ei meeldi, kui inimesed ei julge otsustada, kui nad peavad iga asja küsima. Oma peaga mõtlemine ja julgus otsustada on jah olulised. Ma olen suhteliselt rõõmsameelne ja lõbus, aga noh, ütleme nii, et selle võrra olen natuke halvel konfliktide lahendaja. Mulle jah ei meeldi väga konfliktidega tegeleda, pigem hoian eemale, et kui väga vaja pole, siis hoiad seda telefoni käes ja pigem ei hakka helistama. Tean, et see on minu häda, et vahel jätan tegelemata ja see on miski, mis võiks parem olla, aga juba arenen. Teisalt, kui on olnud suuri kriise, on otse ja kiire kommunikatsioon parim, et mitte öelda ainus otsetee, et asjades selgust saada. Seega, see eelnev näide edasilükkamisest kehtib asjadele, mis ei põle, mida nagu peaks lahendama, aga millel ei näe veel head lahendust. Ajal, kui ikka neli inimest ütleb, et nad ei lähe hommikul tööle ja seetõttu kogu liin seisab, on vaja kohe tegutseda. Niisuguses olukorras lahendasime kõike kiiresti ja kohe ning siiamaani töötame selle ettevõttega. Tegelikkuses saime lausa kiita, kuivõrd hästi ja operatiivselt me reageerisime. Eks enamikes olukordades ongi vaja lihtsalt vastutus võtta ja asjad ära lahendada, sest kõik on inimesed – keegi ei tule Sind tapma, nad soovivad lihtsalt infot ja selgust. Milliseid inimesi Sa enda meeskonda otsid ja mida inimestes üleüldiselt enim hindad? Mulle meeldivad avatud ja siirad, julged ja hakkajad inimesed, kes julgevad võtta vastutust. See on natuke klišee, aga ma päriselt ka arvan nii. Teinekord mõni tegelane küsiks hea meelega iga naela kohta nõu, nendel tuleb aidata vastutuse suurusjärgud paika saada. Sel konkreetsel juhul tegin läbi rahalise väärtuse selgeks, et kui ikka on 10eurone olukord, lahenda see palun ise ära (naerab). Uute inimeste otsimisega tegeleb rohkem Janek. Eks ma loen ka CV-d läbi ja kindlasti saan kokku, kuid enda arvamust ma peale suru. Seda enam, et valdavalt oleme samal meelel. Vaid üks-kaks korda olen olnud täiesti teist meelt. Kokkuvõttes olengi vist ainult paar korda konkreetselt “ei” öelnud, sest inimene ei ole üldse sobinud. Kuigi ma olen teda näinud vaid see tunnike, on tekkinud mingi sisetunne: kas ei meeldi tema sõnakasutus, midagi ta olekus ja välimuses või mingi lipitsemine, mis äratab kahtlust. Mis on Hansavesti Tööjõud OÜ missioon ja visioon? Algusest peale on olnud visioon selline, et me areneme Põhjamaa ja Baltimaade suunas. Missioon on pakkuda parima kvaliteediga töööjõurendi terviklahendust. Mille poolest me eristume, ongi just see terviklahendus ning see, et me tegeleme inimestega palju rohkem, kui seda tavapäraselt tehakse. Ning kogu seda onboardingut üritame teha veelgi rohkem ja paremini. Nad tulevad mujalt ning meie asi on aidata neil kohaneda ja end hästi tunda. Teisalt saame tänu sellele ka rohkem ja kiiremini kuulda, kuidas neil läheb või mis probleem neil seoses töö või selle ettevõttega on. Samas, kui ma iseennast võtan, siis ma olen natuke teine ses osas, et ma saan aru, et mingi visioon on ees ja midagi oleme läbi rääkinud ja selgeks teinud, aga ma rohkem konkreetne tegutseja, mitte nii väga niisama vahutaja. Ilmselt see on ka põhjus, miks tänase Elari Kilumetsa koolituse peale niivõrd põlema läksin, sest ta rääkis minu keelt. Mulle jah see tema lähenemine väga meeldis. Juba see, kuidas ta seda meie juures tutvustamas käis: andis meile hästi konkreetselt kätte praktilise süsteemi, ei mämmutand, ütles, et täitke ära ja läheme edasi. Nii kuradi konkreetne, mulle nii meeldis. Kas ja kui pikalt te oma tegevust ette planeerite? Kas on nt olemas 5 aasta visioon, kuhu jõuda soovite? Me igal aastal tegeleme sellega, et on suuremat sorti koosolek, kus me räägime enda visioonist ning kuulame juurde inimeste mõtted, nii et see suur pilt on kogu aeg kaadris. Teisalt, kohati on tunne, et kuna neid teemasid on nii palju, et neid väga ei halda, külvame ilmselt liiga suure pildiga pigem segadust. Miks Sa teed kõike seda, mida Sa täna teed? Ütleme nii, et mulle tõesti meeldib see müügitöö. Mulle meeldib see inimestega suhtlemine ning selles töös on seda isegi ülearu palju, nii et sellest nagu puudust jah ei ole. Ma olen seda meelt, et kui Sa teed mingit asja, mis Sul välja tuleb ja Sa teed rõõmuga, siis ongi tore ju, oledki happy. Igaühele oma, kuid igas inimeses on mingi asi, mis temas on, millel on potentsiaal teenida tema jaoks suurt raha. Miks ma jälgin uute töötajatega vestluslusi ja küsin alati: „Mida Sulle meeldib teha, mida Sa tahaksid teha?“ Sest sealt kuuleb uskumatuid asju ning see on see suund, kuhu meil on vaja liikuda. Et inimesed leiaksid oma tugevused ning tegevused, mis neile rõõmu valmistavad, ja keskenduksid nendele. Millist töökeskkonda pakub Hansavest Tööjõud OÜ oma töötajatele? Töökeskkond on kergelt boheemlaslik. Näiteks siin (vaatab Tallinna kontoris ringi) on teadlikult valitud kasutatud mööbli tükid. Kampsunitega tüdrukud Telliskivist aitasid meid (naerab). Meie töötajad peavad end umbes 90% ise juhtima. Korra kuus annab aru ning igapäevaselt natuke telefoni teel, nii et selles osas ei jäta me kedagi üksi ega ilma toeta. Kui ei saa hakkama, siis ta helistab ning me aitame, sest sageli kahjuks on nii, et kõrgemate pagunitega mehe kõne on tähtsam ja aitab kiiremini olukorda lahendada (muigab). Meie poolt on tööarvuti, telefon, vajadusel auto ning kontor, mis on nii öelda staap, kus käimine on ikkagi kasulik, sest ega see töö kojuviimine ka mitte alati kõige parem variant pole. Näiteks ka mul endal on töötelefon eraldi ja selle ma lülitan üldjuhul õhtuti välja, sest neid piire tuleb osata hoida ning seda ootame ka enda meeskonnalt. Kuidas te aitate uuel inimesel enda meeskonda sisse elada? Meil on välja töötanud onborading (ingl k sõna pardaletulemine) protsess. Protsess on nii, et uus inimene alustab töövarjuna. Ideaalnägemuses on niimoodi, et kuu aega ta suurt muud ei tee, kui vaatleb ja õpib. Reaalsuses toimib see nii, et nädal või paar käib projektijuhina kaasas ja näeb. Mina ja Janek suhtleme, mis ta nägi, mis ta õppis, kuidas talle tundub. VIimased asjad on niimoodi olnud, et aega pole, läheme kohapeale, räägime asja ära ja tuld. Siiamaani on valikud suhteliselt head olnud ning inimesega on meil väga vedanud või oleme hästi valinud või oleme suutnud nad hästi tööle panna. Ühesõnaga, nad on jah tublid meil. Mida Sa enda meeskonnaliikmetelt, sealhulgas uutelt tulijatelt, enim ootad? Meeskonnatööd, et kuigi kõik projektijuhid ajavad ühelt poolt oma rida, on osa tööst ikkagi ühine. Lisaks kogu see teineteise aitamise pool ning kokkulepped ja väärtused. Kasvõi seesama nimekiri siin seina peal (viitab enda selja taga olevale paberile, kus kirjas mõned olulised personalipolitiika punktid) on projektijuhtide koosolekul spotnaansest koostöös sündinud. Praegu olemegi siin lisaks jõulupeole ja suvepäevadele sisse viimas igakuist spordivõistlust, et meeskonda ühendada, aga kõigil on niivõrd erinevad graafikud, et leida see ühine aeg, isegi ühine nädalapäev, on võrdlemisi keeruline ülesanne. Hansavest Tööjõud teine omanik on Janek Sirg, keda Sa eelnevalt ka korduvalt mainisid. Kuidas teil omavaheline tööjaotus välja näeb ning kuidas Sa Janekit iseloomustaksid? Kõik tähtsad otsused võtame alati koos vastu, nii et jah, ühtegi põhimõttelisst otsust me üksi vastu ei võta. Vajadusel kasutame ka välist abi ja võtame mõne profi appi, lähtestame ülesande, hiljem saame sellekohase memo. Janek on oma olekult tasakaalukas, suure visiooniga ja järjekindel. Kui ta midagi ajab, siis ajab ta selle lõpuni välja, kasvõi läbi saja probleemi. Ta jah ei jäta järgi ega anna poole tee peal alla. Väga hea koolitusega juht, kes end sel alal pidevalt täiendab, kuid ennekõike on tema tugevuseks jah sust see sihikindlus, et kui mingi asi võetakse ette, ajab ta seda 100%, kuni see on tehtud. Ma ei ole kindel, kas ma oleksin üksi viitsinud, ilmselt oleksin läinud lihtsamat teed. Ma ise olen oluliselt äkilisem, et mis visioon ja missioon, et teeme ära, teeme tööd. Tema käest tuleb seda tasakaalustamist ja ettenägelikkust, nii et ses osas täiendame teineteist hästi. Teie praegune suund on hästi tugevalt Läti turu poole, et sealt veelgi rohkem tööjõudu vahendada? Meil on jah praegu Läti suunal kaks teemat. Üks on see, et sihime end sinna tööjõuturule kui tööjõupakkuja ning teine on Läti turg kui inimeste turg, kust inimesi Eestisse tööle tuua. Ma olen hästi seda usku, et tehes ühte ja sama asja, ei saa tulla ka teine tulemus. Ikka algset tegevust tuleb muuta. Ehk siis, kui soovime mingeid teistsuguseid tulemusi, on meil endal vaja asju teistmoodi ajada. Kui me praegu sealt enam väga kedagi ei leia, ei tähenda see seda, et 3 miljoni elanikuga Lätimaal neid inimesi ei ole, vaid seda, et järelikult otsime valet moodi. Seni oleme teinud koostööd Läti Töötukassaga ja lisaks on meil sealne kohalik agent, kuigi praeguseks saame aru, et meil endil tuleb hakata turul silma peal hoidma ja teistmoodi kommunikeerima, kuna soovime jõuda ka nendeni, kes juba kusagil töötavad, kuid on võib olla pakkkumistele avatud. Me peame jõudma sinnamaani, et suudame kommunikeerida seda, et Eestis on hea tööd teha: korras teed, palgapäev õigel päeval, kodu hea lähedal, tänu meiepoolsele eeltööle elukoha pärast muretsema ei pea jms.  www.hansavest.ee Hansavest Tööjõud OÜ on 2015 aastal alustanud tööjõu vahendus ettevõte, kes tegeleb Eesti tööstusettevõtetele personali pakkumisega. Ettevõte omab ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati, mis hõlmab kõiki ettevõttes toimivaid protsesse ja tegevusi. Küsis, kuulas ja kirjutas: Kristi Märk Fotod: erakogu, www.hansavest.ee, Mats Soomre ja Kadi Märk © Kogu siinse postituse sisule kehtivad autorikaitseõigused ning selle intervjuu kasutamine mistahes muus kontekstis on lubatud vaid Sotsiaalsed Arhitektid OÜ ja Hansavest Tööjõud OÜ loal |
